Roheline Pesumaja ExtraCare Roheline Pesumaja Roheline Pesumaja Roheline Pesumaja
 SĂŒgavpuhastus nĂŒĂŒd -10% (01.02.2013)
 VĂ€rvilised uudised (04.01.2013)
 VÀÀrt kraam (04.01.2013)

Roheline Pesumaja - Euroopa kultuuripealinna ametlik pesupartner

LEADER Eesti




Klienditsoonis saavad meie lepingulised kliendid jÀlgida arveldust ja saldoseisu, samuti pesupartii liikumist.

Klienditsooni pÀÀsemiseks sisestage lepingunumber ning salasÔna. Juhul, kui salasÔna on ununenud, saatke sellekohane e-kiri aadressile info@rohelinepesumaja.ee ning me vÀljastame Teile uue salasÔna.

Tagasi eelmisele lehele Roheline Pesumaja - avalehele

RĂ”ivaid on moel vĂ”i teisel puhastatud sestsaati, kui need vĂ€lja mĂ”eldi. Vaevalt, et hĂŒgieenikaalutlused sel kaugel ajal primaarsed olid, pigem oli eesmĂ€rgiks kĂ”iksugu söödikutest vabanemine.

PĂ€ris alguses (ja me rÀÀgime ajast kĂŒmneid tuhandeid aastaid tagasi) ei kasutatud kehakatete puhastamiseks vett, vaid need peksti lihtsalt vastu kive pehmeks ning hÔÔruti liivaga. (TĂ”si, tĂ€napĂ€eval tuntakse dry cleaning'u all kĂŒll natuke midagi muud...)

Vett hakati kasutama hiljem, ning algselt riputati rÔivad lihtsalt kosest vÔi joast langeva vee alla. Hiljem, kui avastati, et puutuhast ning ohvriloomade rasvast on vÔimalik kokku keeta midagi seebilaadset, kolis pesupesemine tasahilju ka rahulikemate vete - jÔgede-jÀrvede juurde.

Aegamööda tekkisid ka esimesed abivahendid selle fĂŒĂŒsiliselt ĂŒsna kurnava töö (mida see tol kaugel ajal kahtlemata oli) kergendamiseks - pesumĂ”lad, millega sai pesu vees liigutada; pesulauad, mis kergendasid rĂ”ivaste nĂŒhkimist jne.

Vana-Kreeka
Vana-Kreeka
Ajad möödusid, elujÀrg paranes ja inimesed muutusid mugavamaks. Vana Rooma jÔukamad linnakodanikud ei viitsinud enam ise aega ega energiat pesupesule kulutada ja nii tekkisid seal tuhatkond aastat enne meie ajaarvamist esimesed pesemisteenust pakkuvad pesumajad. JÀrk-jÀrgult tÀiustati katse-eksituse meetodil ka pesuvahendeid, st. seepi.
Muide, ĂŒhe legendi kohaselt olevat seep oma nime saanud Rooma lĂ€hedal asuva Sappo kĂŒnka jĂ€rgi. Seal asus loomade ohverdamispaik ning kui loomade kehad peale ohvritalitust kremeeriti, olevat tilkuv kuum rasv segunenud lĂ”kkest pĂ€rit puutuhaga ning voolanud alla Tiberi jĂ”kke, kus naised pesu pesid. Ja oh imet - nende naiste pesu, kes pesid ohverdamiskoha lĂ€hedal, lĂ€ks mĂ€rksa puhtamaks kui nendel, kes veidi eemal ĂŒlesvoolu pesu pesid. Mine tea, palju selles mĂŒĂŒdis tĂ”tt on (seebi leiutajateks peetakse ka muistseid keldi hĂ”ime), aga ilus lugu on see sellegipoolest.

Veidi vĂ€hemromantiline legend rÀÀgib, et seep sai oma nime Itaalia linna Savona jĂ€rgi, kus IX saj. e.m.a seepi ĂŒsna arvestatavates kogustes toodeti.

Niipalju nimest. Ajalooliselt on tÔestatud, et tuhast ja rasvast seepi keedeti aga juba 2800-aastate paiku enne meie ajaarvamist.

Üks huvitav fakt veel - seep seebiks, aga peale selle kasutati ka "pesutĂ”hustit". Ja selleks oli kas inimeste vĂ”i loomade uriin (ehk siis selles sisalduv ammooniumkarbonaat). Algselt Idamaades kasutusele vĂ”etud nipp, mis levis aegamööda ka Õhtumaadesse.

Keskaja kohta kasutatakse mĂ”nikord vĂ€ljendit "pime keskaeg". Pime oli see ka hĂŒgieeni mĂ”ttes. Kui antiik-Kreekas ja vanas Roomas oli hĂŒgieen au sees ning avalikke kĂŒmblusasutusi ja pesumaju vĂ”is linnadest leida igalt poolt, siis keskajal millegipĂ€rast inimeste arusaam puhtusest muutus. Linnad muutusid ĂŒlerahvastatuks, roiskvesi ja kĂ€imlasaadused jooksid otse tĂ€navatele, pesta ei viitsitud enam ei ennast ega ka riideid. Kroonikute vĂ€itel pesti rĂ”ivaid kĂ”igest korra iga paari-kolme kuu tagant.

XV-XVII sajandil jÀtkasid inimesed hirmu tundmist vee ja pesemise ees. Aga vÀhehaaval hakkas see muutuma, ja huvitaval kombel tÀnu moele. Esmalt hakkasid oma ihupuhtusele ja rÔivastusele enam tÀhelepanu pöörama aadlikud, kes tahtsid rÀpasest pööblist veelgi enam eristuda ning rÔhutada oma kÔrgemat pÀritolu heledama jume ja puhtama rÔivastusega. VÀike moeveidrus lÀks aga kÀest Àra ning lÔppes kogunisti sellega, et mÔned arstid hakkasid aadlikele soovitama enda regulaarset (ennekuulmatu!) pesemist.

Pesumaju linnades oli ja tekkis vĂ€hehaaval juurde. Siiski pesti ĂŒsna suures osas pesu ka kodudes, kus see oli VĂ€ga TĂ”sine Ja Selgamurdev Töö. Pesu leotati, keedeti, kĂŒĂŒriti, loputati, kĂŒĂŒriti ja nĂŒhiti uuesti, loputati, vÀÀnati jne. Suuremates majapidamistes ronisid pesijad pesupalisse ja sĂ”tkusid pesu jalgadega seni, kuni see enam-vĂ€hem puhtaks lĂ€ks.

Kuna seep oli vĂ€ga kallis, siis pesu pesemisest ĂŒle jÀÀnud seebivesi anti vaestele, et ka need oma seljariided natuke puhtamaks saaksid.

Pesu pesemine jÀÀtunud jÔel
Pesu pesemine jÀÀtunud jÔel
Maakohtades kasutati pesemiseks endiselt vana head jÔekallast, kus voolav vesi pool tööd ise Àra tegi. Natuke karmim oli see muidugi talvel, kui veekogu kinni jÀÀtus, aga pesu ei jÀÀnud pesemata ka siis.

Lisaks tavapĂ€rasele pesupesemisele korraldati kaks korda aastas ka nn. "Suurpesu" - see oli religioosse taustaga rituaal, mis kestis kolm pĂ€eva (need sĂŒmboliseerisid vastavalt PĂ”rgut, Puhastustuld ja Paradiisi). Suurpesu oli puhastumise sĂŒmbol, puhtuse vĂ”it rĂ€pasuse ĂŒle. Analoogseid rituaale eksisteeris ka Aasias ning nii PĂ”hja- kui LĂ”una-Ameerikas.

XVIII-XIX sajandil hakkas puhtus muutuma vĂ€hehaaval staatuse sĂŒmboliks. Sagedasem (nii enda kui rĂ”ivaste) pesemine muutus moeasjast asendamatuks tegevuseks eriti peale seda, kui teaduse arenedes avastati XIX sajandi keskel bakterid ning hakati nĂ€gema seost hĂŒgieeni ja nakkushaiguste esinemissageduse vahel.

Pesumasina reklaam aastast 1910
Pesumasina reklaam aastast 1910
Umbes sel ajal loodi ka esimesed pesumasinad. Algselt olid need puidust vannid kÀsitsi ringiaetavate puitlabadega ning need paigutati avalikesse pesumajadesse. Pesu pesemiseks pöörleva trumli kasutamise idee pÀrineb juba aastast 1782, aga esialgu see mÔte suuremat poolehoidu ei leidnud.

Elektriline pesumasin
Elektriline pesumasin
Esimene elektriline pesumasin loodi 1908 aastal USAs. Tehnoloogia arenes, inseneride mĂ”te lendas ja 1920-ndate paiku keerati pesumasinate trumlid horisontaalasendisse, 1950-ndatel lisati kĂŒttekeha pesuvee soojendamiseks ning mĂ”eldi vĂ€lja ka pesu tsentrifuugimine (algselt paiknes tsentrifuug eraldi trumlis, kuid hiljem lisati see funktsioon pesumasina pĂ”hitrumlile). 1960-ndatel aastatel olid pesumasinad juba ĂŒsna kaasaegsed - paari nupulevajutusega soojendasid need vee, pesid, loputasid ning tsentrifuugisid. Samal kĂŒmnendil tulid ka esimesed eestlaetavad pesumasinad.

Pesumasin
Pesumasin
Üsna samaks on kĂ”ik jÀÀnud tĂ€napĂ€evalgi. Muidugi, tehnoloogia tĂ€iustudes muutuvad ka pesumasinad jĂ€rjest targemaks (arvutiajastu lisas neile mikroprotsessorjuhtise ja Ă”ppimisvĂ”ime) ja keskkonnasĂ”bralikumaks, tarbides ĂŒha vĂ€hem vett ning energiat.






Tagasi eelmisele lehele





© 2010-2016 Extracare OÜ
Koidu 22A, 79513 Rapla